Matsalu rahvuspark on linnuvaatluseks unikaalsemaid kohti Eestis ja kogu maailmas. Võta kaasa binokkel ja võid näha toredat linnutralli otse meie õuelt või läheduses asuvast Keemu sadamast ja vaatetornist vaadeldes! 

 

Matsalu paikneb vee- ja rannikulindude tähtsaima rändekoridoril – Ida-Atlandi rändeteel. Seetõttu lendab igal kevadel ning sügisel siitkandist läbi enam kui 2 miljonit vee- ja rannikulindu, kelle pesitsusalad paiknevad Skandinaavias või Loode-Venemaal. Rahvuspargis on kohatud rohkem kui 290 linnuliiki. 

​

Lindude kevadränne saab alguse juba enne lahejää sulamist, kui alles lume alt sulavatele põldudele ilmuvad hane- ja luigeparved. Varakevadel on esimesed rändurid platsis juba veebruari lõpus, tavaliselt siiski märtsi keskpaigas. Kõige hoogsam läbiränne toimub märtsi lõpust mai keskpaigani. Aprillis‒mais peatub Matsalus kümneid tuhandeid valgepõsk-laglesid, kes mitme nädala vältel toituvad siinsetel rannaniitudel ja põldudel. Sügisrände ajal peatub siinsetes madalates lahesoppides lisaks hanedele, lagledele ja luikedele 15 000‒20 000 sookurge.

​

Lisaks läbirändavatele lindudele on Matsalu oluline pesitsuskoht mitmele üle-euroopaliselt ohustatud linnuliigile. Paljud kaitsealustest haudelindudest on seotud hooldatavate luhtade või rannaniitudega (niidurüdi, tutkas, mustsaba-vigle, rohunepp). 

​

Niitude kõrval on teine oluline elupaik Kasari jõe deltas laiuv 2500 ha suurune roostik. Tähelepanuväärsematest liikidest pesitsevad roostikes hüüp (II kaitsekategooria), roo-loorkull (III kaitsekategooria), hallhani, täpikhuik (III kaitsekategooria), roo-ritsiklind, rästas- ja tiigi-roolind ning mitmed teised. Lisaks pesitsevatele lindudele on roostik suve keskel oluline punapea-vartide, tuttvartide ja hallhanede sulgimisala.

​

Matsalu laidudel pesitsevad kajakad ja tiirud, kühmnokk-luik, mitmed uju- ja sukelpardid (sinikael-part, rääkspart, tuttvart, tõmmuvaeras, rohukoskel, hahk) ning kahlajad (liivatüll, merisk).

​

Allikas: Matsalu.ee